Kõik Koos - kõige armsam hobi
Tartu tüdruk Melissa Männason (13) on suur loomasõber. Armastusest koerte vastu on välja kasvanud ka tema praegune lemmikhobi – Melissa on koerahoidja, kelle vabad hetked mööduvad neljajalgsete eest hoolitsedes.
Noorele eale vaatamata on Melissal koerahoidjana juba küllaga kogemusi: ta on hoidnud nii pisikesi chihuahua’sid, nunnusid mopse kui ka vägeva kasukaga malamuute ja kelgukoeri haskisid.
Esimene hoiukogemus oligi tüdrukul tuttava mopsi Unoga. “Kuna tegemist on väikese koeraga, keda juba varem tundsin, polnud temaga jalutamine ja tema eest hoolitsemine üldse hirmus,” räägib Melissa.
Tore kogemus Unoga pani teda oma hobiga ka tõsisemalt tegelema. “Kõik loomad on erinevad,” teab tänaseks juba kogenud koerahoidja. “Iga koer, keda valvan, õpetab mulle midagi uut. Näiteks mõni loom on harjunud laua kõrvalt sööma, teine tõmbab diivanile kerra, kolmas aga ei tohi diivani lähedalegi minna. Kõigil koertel ja koeraomanikel on omad erisoovid, millega tuleb arvestada.”
Melissa ütleb, et tema jaoks on oluline luua koerale kodune olemine, et ta ei tunneks end koerahoidja seltsis üksikuna. “Proovin luua keskkonda, mis oleks nagu kodus. Kui koer on minu juurde hoiule toodud, saadan omanikule pidevalt pilte ja videoid, et ta lemmiku pärast muretsema ei peaks.”
Peale jalutamise kuulub koerahoidja tegevuste hulka loomade toitmas käimine ning nendega mängimine ja aja veetmine, kui peremees on kodust eemal. Samuti pakub Melissa koertele hoiukodu, kui looma omanik peaks näiteks nädalavahetuseks linnast ära sõitma. “Kuna käin koolis, pole mu päevad väga pikad ja mul on neljajalgsete jaoks aega.”
Saame tuttavaks!
Melissale on oluline enne koeraga tegelema asumist tutvuda tema peremehega, et ta teaks paremini looma soovidest ja iseärasustest. Samuti on tüdrukule tähtis, et hoiukoer saaks läbi tema enda lemmiku – aastase West Highlandi terjeri Sunnyga.
Kui hästi on koeraomanikud oma lemmikute käitumisest teadlikud? “Nii ja naa. Kõik koerad on sõbralikud, kuigi omanik ei pruugi alati teada, kuidas nende koer võõras keskkonnas tegutseb. Näiteks kutsikate, kes pole väljaspool kodu veel ööbinud, käitumist on raske ette ennustada.”
Melissa vanemad on tütre tegevuse heaks kiitnud ning toetavad teda igal sammul. Ka sõbrannad on hobiga rahul ja tegemistesse kaasatud. “Kui mõnele sõbrannale koer väga meeldib, võtan ta jalutama kaasa, et ka tema saaks toreda kogemuse.” Melissa lisab, et eriti kasulik on sõpradele koeraga kohtumine siis, kui ka neil endil on plaanis sama tõugu lemmik võtta.
Praegu on distantsõppel nii Melissa kui ka Sunny, kes käib koertekoolis. Uusi trikke õpitakse video vahendusel. Ka koerte hoidmist tuleb isolatsiooni ajal vähem ette, sest inimesed on rohkem kodus ja pole vajadust looma hoiukodusse viia. Seda õnnelikum on Melissa, et tal on nüüd päris oma koer ja vahva seltsiline.
Olgugi et südikal tüdrukul on teisigi hobisid – nt võrkpall, talisuplus ja lumelauatamine – ning kodus ka kalad, tunneb ta koertega kõige suuremat sidet. “Koerad hoolivad ja lõbustavad, see teeb endalgi tuju heaks.” Tõepoolest, mis võiks praegusel ajal olla parem hobi, kui värskes õhus lemmikuga jalutamine?
Rahu, ainult rahu
Kas koertega tegeledes on ette tulnud ka ootamatusi? Melissa nendib, et hirmu pole ta tundnud, küll aga peab arvestama, et loomad võivad käituda ettearvamatult. “Tähtis on jääda rahulikuks, ka siis, kui tuleb ette väikeseid naksamisi.”
Ka Sunnyt kasvatades ja koolitades tuleb ette keerulisemaid päevi, kuid koera võtmist pole ta hetkekski kahetsenud. “Tahan kasvatada kuuleka koera. Sunny on juba läbinud kutsikakooli ning hetkel võtame osa triki- ja motivatsioonikursusest.”
Melissa proovib ka hoiukoertele mängimise kõrvalt uusi trikke õpetada. “Omaniku soovil teen koertega trenni ja kordan varasemalt õpitud trikke. Mulle väga sobib see!”
Kas on olnud ka koeraomanikke, keda koerahoidja noorus hirmutab? Jah, vastab Melissa, kuid lisab mõistvalt, et ei lase end sellest häirida: “Vastan “selge” ja “pole hullu” ning jään lootma, et nad leiavad kellegi teise enda lemmikut hoidma.”
Neile, keda Melissa lugu sütitab ja kes sooviks samuti koerahoidmisega kätt proovida, ütleb tüdruk, et see peaks olema läbimõeldud otsus. “Arvan, et kõige tähtsam on alustades saada kogemusi. Proovi näiteks hoida ja jalutada naabrite ning tuttavate koertega. Kogemused loovad usalduse. Siis on palju lihtsam ka kliente leida ja erinevate koertega hakkama saada.”
Koduloom vähendab stressi ja maandab ärevust
- Suhete loomine on inimese bioloogiline vajadus. Uuringud näitavad, et kodulooma olemasolu vähendab üksindustunnet, mis on isolatsioonis kerge tekkima.
Suhe loomaga sisaldab vajadust hoolitseda, mis omakorda arendab empaatiavõimet.
Kodulooma omamine nõuab inimeselt füüsilist aktiivsust, mis aitab parandada vaimset tervist ja vähendab läbipõlemise riski.
Loomateraapia mõjutab meie tunnetuslikke tajusid. Huvitav on sealjuures, et tihtipeale suudavad inimesed usaldada looma kergemini kui näiteks psühholoogi. Tänapäeva levinuimad teraapialoomad on koerad, merisead, küülikud, kalad ja delfiinid.