Roheline Astri

Vaata, kuidas anda oma asjadele uus elu. 

Inimtegevusest tingitud kliimamuutused on meie põlvkonna üks suuremaid probleeme[1], mille lahendamisel on oluline roll ka ettevõtetel. Astri Grupp on võtnud kindla kursi rohelisema tuleviku suunas.

Roheline Astri on Astri Grupi vastutustundliku ettevõtluse strateegia.

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted on kokku lepitud nõukogu ja juhatuse tasemel, sealhulgas keskkonnajalajälje vähendamisel lähtume Pariisi kokkuleppest ning äritegemise tavad on ühtlustatud UN Global Compact’iga (vaata ka 10 tegutsemispõhimõtet). 

Keskkonnajalajälje vähendamine on pikk plaan ja austus tulevaste põlvkondade vastu. See on tänane vastutustundlik, tark ja praktiline valik, mis tulevikuperspektiivis aitab hoida kokku nii raha kui ka ressursse.

Selge kursi rohepöördele on võtnud tegelikult terve Euroopa. Ka Eesti plaanib olla süsinikneutraalne aastaks 2050. Kui ettevõtete puhul räägitakse keskkonnasäästlikkusest, keskkonnajalajäljest, jätkusuutlikust arengust, kliimaneutraalsusest või rohepöördest, siis reeglina peetakse silmas ettevõtte kõigi tegevuste tõttu tekkinud süsinikdioksiidi[2]  ehk süsihappegaasi koguse nulli viimist  (Viimane on kliimat mõjutav kasvuhoonegaas, mida inimtegevuse tõttu aina enam atmosfääri paisatakse).

Kuna Astri Grupp on suurettevõte, millel on arvestatav keskkonnajalajälg, on vaid loogiline, et seda tuleb vähendada ja lõpuks nulli viia. “Näeme keskkonnasäästlikes tegevustes suurt potentsiaali. Pikas perspektiivis annab see konkurentsieelise,” usub Astri Grupi nõukogu liige Silver Hage, lisades, et keskkonnasäästlikes tegevustes on peidus nii uusi ärisuundi (nt elektritootmine), kulude kokkuhoidu (nt energiasäästlikumad hooned või kodust töötamine) kui ka klientidele loodavaid mugavusi (nt jalgrattaparklad või jäätmete sorteerimise võimalus).

Kolm suunda

Astri Grupil on Eestis üle tuhande koostööpartneri ning ettevõtte erinevaid keskusi, turge ja veebiplatvormi külastatakse aastas üle 27 miljoni korra. “Oleme n-ö rohelised tegevused jaganud kolme suurde valdkonda – hooned ja energeetika, transport ja linnaruum ning ringmajandus ja vastutustundlik tarbimine –, mis katavad ära kogu ettevõtmise ahela,” sõnab Hage. 

Suurim muudatus, mida Astri Grupis juurutatakse, on kriteerium arvestada keskkonnajalajälje vähendamisega otsuseid vastu võttes. Ja seda igal tasandil. Teisisõnu: kui on valida mitme variandi vahel ja keskkonnasäästlik valik on äriliselt vähegi mõistlik, eelistatakse seda. “Näeme, et see lähenemisnurk on tihtipeale võti, kuna sageli ollakse harjunud mõtlema stiilis “me oleme ju alati nii teinud” ja isegi ei uurita uusi, keskkonnasäästlikumaid, sageli ka äriliselt kasulikumaid variante.”

Eesmärgid ja mõõtmine

Astri Grupis tahame enda jalajälge vähendada nii hoonete ehitamisel kui ka opereerimisel ning suunata ka meie partnereid oma jalajälge vähendama.

Keskkonnajalajälje arvutamisel lähtume kasvuhoonegaaside protokollist (Greenhouse Gas Protocol).

Oleme hetkel kliimamõju (skoop 1-3) mõõtmiste faasis, mille põhjal paneme paika ka grupiülesed ja üksustepõhised eesmärgid ja mõõdikud.

Üksuste majandusaasta aruannetes on eraldi peatükk "Roheline Astri", kus on välja toodud üksuse senised jätkusuutlikud tegevused ning plaanid. 

Alates 2024. aastast plaanime osaleda ka Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) Vastutustundlike Ettevõtete Indeksis.

Igaühel oma roll

Olgugi et Astri Grupp on juba liikumas parema tuleviku rajal, ütleb Hage, et need on alles esimesed väikesed sammud kogu grupi keskkonnajalajälje vähendamise suunas. “Anname endale aru, et oleme veel kaugel “rohelisest”. Hoidume teadlikult meie seniste tegevuste suure kella külge panemisest, sest näeme liiga palju nn rohepesu ehk väikese keskkonnamõjuga tegevuste ülemäärast turundamist, mis lõppkokkuvõttes eksitavad inimesi.”

Ta nendib, et kliimaprobleemide lahendamisel on igaühel oluline roll. “Olgugi et meedias rõhutatakse liialt eraisikute keskkonnajalajälje vähendamist, on sel siiski tähtis roll. Ent lisaks tarbijakäitumise muutustele on vaja muudatusi ka ettevõtete poolt, samuti seadusemuudatusi ja investeeringuid riigilt.”

Loe lähemalt Astri Grupi rohepöörde tegevustest.

Hooned ja energeetika

• Toodame ise rohelist elektrit. 2020. aastal loodud energiaettevõtte Roheline Astri OÜ on rajanud päikeseelektrijaamu võimsusega kokku 1,3MW.

• Uute arenduste katustel on eesmärk maksimeerida päikeseelektrijaamade (PEJ) ida-läänesuunalist mahtu.
  

• Kus võimalik, oleme üle läinud kaugküttele ja -jahutusele.

• Vähendame energiatarbimist hooneautomaatikaga: Enerbrain, R8.
  

• Kus võimalik, osaleme hoone ventilatsiooniga paindlikkusturul nn virtuaalse elektrijaamaga (VPP), mida pakuvad Fusebox ja R8.

• Lähme täielikult üle LED valgusele ning hetkel on u 95% üksuste üldvalgusest LED-id. Järk-järgult vahetame üldalade viimaseid valgusteid LED-ide vastu ning suuname ka oma partnereid täielikult LED-idele üle minema.

• Kus on praktiline, lähme üle valgustusautomaatika peale (näiteks kaubakoridorid).

• Öisel ajal lülitame välja reklaamekraanid ja välireklaamid.

• Kasutame Balti Jaama Turu, Lõunakeskuse ja Fama jahutusagregaatide jääksoojust hoone kütmiseks ja suvel külma vee soojendamiseks.

• Võimalusel kasutame iseenda ehitusjääke, näiteks Astri Tallinna kontori vaheseinad on ehitatud Astri Keskuse vanadest fassaadiklaasidest, Mileedi/Asko maja seinad vanadest Lõunakeskuse seinapaneelidest jne.

• Uuenduste/renoveerimiste käigus lähme järk-järgult üle energiasäästlikumate lahenduste peale: efektiivsemad külmaseadmed, katusekatendi vahetamine heleda vastu, klaaside kiletamine jne.

• Teeme uutele arendustele vabatahtlikud süsinikujalajälje arvutused (nn LCA), et uute hoonete ehituse ja käigushoidmise keskkonnajalajälge vähendada. 

• Uurime hoonete kütmist ja jahutamist soojuspumpadega, sademevee immutamist ja kasutamist, keskkonnajalajälje vähendamist süsinikukvootide ostmisega jmt.

Transport ja linnaruum

• Investeerime jalakäijate, rataste (sh, BiKeep, Rattaringlus) ja tõukside (sh Bolt laadimisjaamad) taristusse, kus mõeldud ka elementaarsetele asjadele nagu elektritõuksiga kõnniteeäärest sujuvalt ülesõitmine.

• Investeerime jalakäijate ohutusse. sh teeme uued ülekäigud tõstetud.

• Astri Grupi inimestel on võimalus kodust töötada, mis vähendab transpordist tekkivat keskkonnajalajälge.

• Astri Grupi inimestel on võimalus kontori parklas enda elektriautot või pistikhübriidi tasuta laadida.

• Tõime Famasse Lux Express bussipeatuse.

• Opereerime Tartus tasuta elektrilist bussiliini Lõunakeskus Ekspress.

• Balti Jaama Turg ja Keskturg tulevad maa pealt autovabad alad, kus parkimine on kolitud maa alla (va taksode, turismibusside ja kullerite peatuskohad).

• Toetame elektriautodele üleminekut, sest elektriautod on keskkonnasõbralikum valik kui sisepõlemismootoriga auto. Kõigis neljas linnas on meie üksuste juures kokku üle 70 laadimiskoha operaatoritelt nagu Eleport, Elektrum Drive, Enefit Volt jt. Analüüsime ka laadimistaristu küsimust  elamutes, korterites ja kaubaaladel. 

• Balti Jaama Turu alal veetakse jäätmeid jm elektrisõidukiga.

• Balti Jaama Turu alal tehakse koristustöid elektrilise imuriga, mis asendab fossiilkütustel toimivaid puhureid. Uurime võimalusi kõigis üksustes haldusmasinate elektrifitseerimiseks.

• Lõunakeskuses rajas LõunaTERA  kooliga koostöös kogukonnaaia, kus kooli- ja lasteaialapsed istutada puid ja põõsaid, külvata seemneid ja uurida mullas toimetavaid putukaid.

• Uutel arendustel võtame arvesse kliimamuutusega kohanemist, nt parklates hoovihmade ja kuumasaartega arvestamine.
  

• Uurime elurikkuse toomist meie haljasaladele.

Ringmajandus ja vastutustundlik tarbimine

• Aitame kaasa taaskasutuse populariseerimisele. Teeme seda nii erinevate koostööde (näiteks Uuskasutuskeskusega kogumismajade Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus), ürituste (näiteks Basaari kirbukad) kui ka füüsiliste poodide (näiteks Sõbralt Sõbrale, Basaar, Sveta Vintage ja Fankadelik) näitel.

• Testime koostöös Ringoga korduvkasutatavaid toidukarpe.

• Partneritel on kohustus jäätmeid sorteerida kuni kaheksaks liigiks.

• Keskustes ja turgudel on võimalik üldaladel jäätmeid sortida kuni viieks liigiks.

• Turunduses eelistame digilahendusi füüsilistele lahendustele ja taaskasutatud paberit uuele.

• Kasutame kontorites ja üldaladel taaskasutatud paberist WC- ja printimispaberit.

• Viisime miinimumi nänni tootmise (kruusid, pastakad jne), alles on jäänud praktilised asjad, mida inimesed hea meelega kasutavad (näiteks Balta pusad, turukotid).

• Koondasime kokku info, mida ja kuhu saavad kliendid kodus seismajäänud tooteid (näiteks riideid, elektroonikat, ravimeid) tuua.

• Populaarse Astri kinkekaardi ümbris on taaskasutatud paberist ning kogume keskustes kasutatud kinkekaarte kokku, et neid taaskasutusse suunata.

• Lõpetasime ilutulestiku müügi Balti Jaama Turul.

• Viisime keskustes ja turgudel olevad toidukohad kokku biolagunevaid toidupakendeid tootva ettevõttega, et vähendada vahtplasti osakaalu.

• Turgudel on toiduainete müüjatel kohustus pakkuda lisaks tavalisele kilekotile ja biolagunevat kotti.

• Balti Jaama Turul pakume klientidele kauplejatelt üle jäänud pappkarpe toiduostmiseks. Pappkarpe leiab juurviljatänava tuulekoridoridest.

• Keskuste üldaladel on elektri- ja hübriidautode turundustasu soodsam kui tavalisel sisepõlemismootoriga autol.

• Lõunakeskuses on tasuta raamatute punktid, kuhu kliendid saavad kodus seismajäänud raamatuid tuua ja huvi korral raamatuid tasuta kaasa haarata. 

• Ka digiteenustel on väike keskkonnajalajälg ja selle vähendamiseks osaleme iga-aastasel digikoristuspäeval, et kriitilise pilguga üle käia tiimiliikmete ja ettevõtte digiteenused (e-mailid, pilvevarundus, tarkvarad jms).

• Tegime Balti Jaama Turul halloween’i raames ületarbimisele suunatud väljapaneku.

• Anname hoogu aina populaarsust koguvatele jätkusuutlikele tarbimisharjumustele:

o   enda pakendi või kotiga ostmine;

o   taimetoidu kättesaadavus;

o   keskustesse ja turgudele joogiveekraanid;

o   jõuludel poti- või kunstkuuskede kasutamine.

Jätkusuutlikkuse tegevused Lõunakeskuse kaubanduspargi uue hoone näitel

Astri Grupp ehitas Lõunakeskuse kaubandusparki, aadressile Ränirahnu tee 21, uue eraldiseisva hoone, mis on mõeldud IKEA planeerimis- ja tellimispunktile, Masku mööblipoele, Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikule ja -laborile ning Pristise büroole.

Kuna Eesti järelejäänud energiasegu on üks Euroopa kõige saastavamaid, on uue hoone süsinikuheitmete vähendamiseks kõige tõhusam viis investeerida energiatootmisse ja -tõhususse. Roheline Astri OÜ rajas hoone katusele 350 kW päikesepargi, mis toodab rohkem elektrit, kui hoone ise tarbib. Ülejääv elekter suunatakse kohaliku jaotusvõrgu kaudu Lõunakeskuse kaubandusparki.

Ränirahnu tee 21 on ühendatud Greni kaugkütte- ja jahutusvõrguga, et vähendada keskkonnamõju. Uus hoone kasutab ka Eesti päritolu R8 tarkvara, mis tehisintellekti toel vähendab üldist energiatarbimist ning pakub võrguteenuseid virtuaalse elektrijaama (VPP) kaudu. Hoone on loomulikult saanud A-energiaklassi, mille energiakasutuse näitaja on 33 kWh/m²a – see on mitu korda parem kui nõutav tase.

Astri Grupp oli üks esimesi Eestis, kes vabatahtlikult arvutas uute hoonete kliimamõju elukaare hindamise (LCA) põhiselt, ning sarnane analüüs tehti ka Ränirahnu tee 21 hoone kohta. Koostöös OneClickLCA-ga leiti, et hoone 50-aastane kliimamõju on 3 404 tonni CO₂ ekvivalenti, intensiivsusega 16,8 kg CO₂-ekv/m²a.
Parkla on ette valmistatud kuni 30 elektriauto laadimispunkti paigaldamiseks, neist esimeses etapis on paigaldatud kaks 50 kW ja kaks 150 kW laadijat, mida opereerib Elektrum Drive.

Ränirahnu tee 21 on jalgrattateedega ühendatud ülejäänud Lõunakeskuse kaubanduspargiga, pöörates erilist tähelepanu jalgrattaparkimisele ja sujuvale liikuvusele. Ülekäigukohad on samal tasapinnal, tagamaks lihtsa liikumise jalgratastele, tõukeratastele, lapsekärudele ja ratastoolidele.

Koostöös Plaan OÜ-ga valminud haljastusprojekt näeb ette kuni 19 erineva taimeliigi kasutamist, pöörates tähelepanu elurikkusele ning kliimamuutustega kohanemisele (nt kuumasaared ja üleujutused). Haljastus keskendub mitmetasandilisele taimestusele (puud, põõsad, kõrrelised, murualad), et vältida tavalist, üksluist ja elurikkusevaest muru-puu tüüpi haljastust, mis Eestis sageli levinud on.

 ---

[1] Tegelikkuses on kliimamuutuste kõrval aktuaalne ka elurikkuse kriis, millest räägitakse oluliselt vähem.

[2] Süsihappegaas ehk CO2 pole ainuke kasvuhoonegaas. Samuti on oluline vaadata teisi kasvuhoonegaase nagu metaan, mille mõju kliimamuutustele on lühikeses perspektiivis oluliselt suurem. Lihtsuse huvides koondatakse erinevas kasvuhoonegaasid nn CO2e ehk süsihappegaasi ekvivalendi termini alla.