Astri Grupi lugu

“Eesti kapitalil põhinev kõige suurem jaemüügikett” – just nii on kirjas märkmetel, mille AS Astri asutajad hiljuti oma vanade paberite hulgast leidsid. See mõte on paberile pandud ühel esimestest meeskonnakoolitustest, kus 1991. aastal asutatud ettevõtte kaugemad eesmärgid paika pandi.

Astrist küll suurimat Eesti kapitalil põhinevat jaemüüjat ei saanud, kuid sündis midagi veelgi olulisemat – Astri on oma kuue kaubanduskeskuse ja turgudega Eesti suurim kaubanduskinnisvara grupp, mis tegutseb endiselt ainult Eesti kapitalil. See näitab ettevõtte jätkuvat tugevat positsiooni ja panust kohalikku majandusse. Astri Grupp loob töökohti, toetab piirkondlikku ettevõtlust ja arengut.

Algus tehti aga tõepoolest jaemüüjana. Kõik sai alguse jaemüügist. 1992. aastal ostsid Väino Põllumäe ja Aleg Kirs Tartu linna oksjonilt Veeriku kaupluse, mille ruumides avati pärast põhjalikke renoveerimistöid piirkonna esimene premium-klassi toidupood. Uus kauplus sai marmorpõranda, valge ja särava müügisaali ning heast-paremast pungil letid, mille taga naeratasid sõbralikud müüjad. Tollased poekülastajad on meenutanud, et tegu oli justkui näitusel käimisega, sest sellist küllust polnud nõukaaegsete tühjade lettidega harjunud tartlased kusagil mujal näinud.

Algusest peale on Astris suurepärast kliendikogemust tähtsaks peetud ja seepärast pingutasid poodnikud kõvasti, et kliendid saaksid Veeriku poest tõelise ostuelamuse. Poes oli oma grillahi, kust tulev kana pidi algselt olema vähemalt sama hea kui Viru Grillis. Tegelikult oli kana aga veel paremgi – ülimaitsvaid kanu müüdi nii suurtes kogustes, et tõenäoliselt püstitati omalaadne müügirekord. Ka kohapeal valmistatud beseed, salatid, vahukoore-kohupiimatordid, värsked pirukad ja rikkalik lilleosakond olid midagi, mille pärast tuldi kohale teisest linna otsast ja kaugemaltki.

Ja seda kasvõi südaööl, sest Veeriku pood oli külastajatele avatud ööpäev läbi. Tagantjärele peavad Veeriku poe asutajad otsust poodi ööpäevaringselt lahti hoida hulljulguseks. See aga tasus end igati ära – kõigile üllatuseks oli pood ka öösel rahvast täis! Aasta hiljem avati poe teisel korrusel grillbaar Veeriku Grill, mille tartlased samuti soojalt vastu võtsid.

Veeriku polnud populaarne mitte ainult klientide hulgas, vaid oli ka tööandjana hinnatud. Omanikel on meeles, et kord kandideeris ühele müüjakohale lausa 300 inimest.

Enne Veeriku poe avamist polnud Kirsil-Põllumäel toidupoe pidamisega mingit kogemust, kuid Veeriku edu kinnitas: kui midagi teha südame ja hingega, tuleb ka edu. Mehed mõistsid, et leitud valemit tuleb rakendada ka mujal ning otsustasid ära osta Kivilinna kaupluse Annelinnas, millest plaanisid arendada Tartu esimese ostukeskuse sugemetega supermarketi. Nii toodi toidupoega samasse majja apteek, lilleäri ja muud teenused. Tehingu tegemiseks laiendati Astri omanikeringi ning kaasati vennad Paul-Toomas ja Ülo Hage.

Ehkki Kirs ja Põllumäe tundsid vendi Hagesid juba varasemast, sai Kivilinna keskust arendades kiiresti selgeks, et meeste ärilised arusaamad ja koostöö klapivad hästi. Koos otsustati Tartust kaugemale vaadata.

„1996. aastal olime dilemma ees: kas minna Tallinna või valida hoopis Narva?“ on intervjuus Äripäevale meenutanud Väino Põllumäe. „Otsustasime minna Narva ja see oli õige otsus.“

Samal aastal kinnitas Astri Grupp Narva poe ostuga piirilinnas kanda ja püsib seal edukalt tänaseni. 25 aasta jooksul on narvalastele ostuelamusi ja meelelahutust pakkunud lausa kolm Astrile kuulunud keskust: Astri Keskus, Tempo Keskus ja Fama Keskus, millest teisena avatud Tempo Keskus on tänaseks müüdud.

1997. aastal, kui endistes Narva ruumides avas uksed tolle aja kohta uuenduslik Astri kaubanduskeskus, sai see kohe narvalaste hulgas sama populaarseks, nagu Veeriku pood oli olnud Tartus. Ka piirilinnas suudeti kliente üllatada ostukogemusega, mille sarnast ükski teine pood Narvas ei pakkunud. Lisaks rikkaliku valikuga toidukauplusele asusid keskuses ka Sportland ja Seppälä.

2000. aastaks kuulus Astrile kuus toidu- ja esmatarbekaupadega kauplevat jaepoodi: Veeriku, Ülenurme, Saare, Kivilinna ja Narva pood ning Hansakeskuse kulinaaria ja pagariäri. Omanikud nägid aga ettevõtte tulevikku kaubanduskinnisvara arendamises ja haldamises ning otsustasid end täielikult sellele pühendada. Astri müüs oma toidupoed tollasele Eesti Tarbijate Keskühistule ja hakkas planeerima Lõuna-Eesti suurimat ostukeskust.

Tegemist oli hulljulge otsusega – rajada kaubanduskeskus Tartu linna serva põllumaale, kus puudusid ümberkaudsed elumajad ja kuhu ühistransportki sõitis harva. Kuid Astri Grupi omanikud olid sarnaseid keskusi välismaal külastanud ja uskusid, et samasugusesse äärelinna ostumekasse leiaksid tee ka lõunaeestlased.

Kakskümmend aastat tagasi, 30. augustil 2001 Lõunakeskus avas külastajatele uksed. Esialgu 15 000 ruutmeetril tegutsenud ostukeskus on lausa 13 korda laienenud ning sellest on saanud 97 000 ruutmeetril laiuv kaubandus- ja meelelahutuspark.

Veeriku poe ööpäevaringne lahtiolek ja ostukeskuse rajamine põllumaale pole jäänud ainsateks ideedeks, mille edus kõrvaltvaatajad kahelnud on. Ka 2006. aastal, kui õitses piraatvideokassettide äri ja Hollywoodi hitte vaadati koduselt diivanilt, pani otsus Narva Astri Keskuse uues osas rajada tänapäevane kino nii mõnegi inimese kulmu kergitama. Seda enam, et üheski Eesti kaubanduskeskuses tol ajal veel kino polnud. Taaskord ei vedanud Astri omanike sisetunne neid alt – kolme saaliga kobarkino meelitas inimesed kodust välja kvaliteetse pildi ja heliga filme nautima. Kino ja kaubanduskeskuse edukalt toimivat kooslust rakendas Astri ka Pärnus, avades 2012. aastal Pärnu Keskuse laienduses kino.

Nimetada võib pööraseks ka idee rajada Lõunakeskusesse jäähall ehk Astri Arena. Esialgu utoopilisena tundunud mõte sai vaatamata kõigile takistustele teoks ning on täna väga tugev konkurentsieelis, mida on keeruline järele teha ja ilma milleta ei kujutaks keegi Lõunakeskust enam ette. Lisaks uisurõõmude pakkumisele on liuväli suurepärane areen, millel on toimunud palju erinevaid spordivõistlusi, näitusi, laatasid, kontserte ja muid meeleolukaid üritusi. 2016. aastal sai kõigile võistlusstandarditele vastav täismõõtmetes jäähall juurde väiksema treeninghalli ning täna, 2025. aastal, tähistab Astri Arena oma 20. sünnipäeva.

Kui piraatvideote ajastu oli oma kõrgpunktis ja enamik inimesi vaatas filme kodust diivanilt, otsustas Astri Grupp tuua Narva Astri Keskuse uues osas kinokultuuri tagasi. Nii rajati linna esimene tänapäevane kino – kolme saaliga kobarkino, mis pakkus kvaliteetset pilti ja heli. See samm üllatas paljusid, kuid osutus edukaks, tuues inimesed taas kodust välja nautima ühist filmielamust.

Lõunakeskusega, täpsemalt selle tormilise laienemisega, on seotud ka üks vähestest otsustest, mille Astri juhtkond parema meelega ümber muudaks, kui saaks ajas tagasi minna. Kuna tegevjuhtkond kaalub kõik plaanid põhjalikult läbi ja teeb otsuseid ühiselt, pole neil ettevõtte ajaloos ühtegi otsust, mida nad hiljem kahetsenud oleksid. Küll aga nendivad nad, et oleksid võinud Lõunakeskuse krunti ostes pisut julgemad olla, sest hiljem on nad pidanud oma laienemisplaanide teostamiseks mitmel korral maad juurde ostma. Samasuguse tundega vaatavad nad tagasi otsusele Krediidipank ostmata jätta. Kes teab, võib-olla oleks sel juhul põhjust täna rääkida hoopis teistsugusest Astri Grupist.

Konsensuslikud otsused on omanike arvates need, mis on Astri Grupile edu toonud ja omanikeringi ühtsena hoidnud. Kui kellelgi neist on välja tuua selged vastuväited, miks ühe või teise projektiga ei peaks edasi minema, või neil pole sajaprotsendilist veendumust, et projekti tasub aega ja raha panustada, siis seda käsile ei võeta.

Põhjalikust planeerimisest ja omanike usust jääb aga ükskõik millise projekti õnnestumiseks väheks. Vaja on ka väärt võtmeinimest, kes uut asja veab ja sellel elu sees hoida aitab. Õigete inimeste leidmine on ülioluline ja Astri omanikel on hea meel, et neil on õnnestunud sellised leida. Kui mainida vaid paari nime, siis ilma Jaan Lotita poleks Tartu Lõunakeskus ja varalahkunud Andres Rjabovita Tallinna Balti Jaama Turg need, mis nad praegu on.

Ka on Astri inimesed ühel meelel selles, et projektide edukuse mõõdupuu ei ole kiire otsene tulu. Koos rajatakse tulevikku – täna tehtavad sammud hakkavad esialgu kaudset tulu tooma ja realiseeruvad alles aastaid hiljem. Paljud Astri projektid on olnud nende käivitamise hetkel ajast ees ja üsna riskantsed, kuid on end hiljem igati õigustanud.

Astri omanikeringi ühendab veel üks oluline omadus – nende DNAsse on sisse kirjutatud arusaam, et maailmas avatud silmadega ringi käimine ja sealsete ideede Eestisse toomine on ettevõtte arenguks äärmiselt tähtis. Isegi kui mõni välismaal nähtud idee tundub esialgu liiga värske, on see mõne aasta pärast uus normaalsus. Vahel võetakse spetsiaalseid inspiratsioonireise ette suurema seltskonnaga, teinekord avastatakse maailma eraldi. Astri Grupi meeskonnas on nii japanofiile kui ka slaavi kultuuriga hästi sina peal olevaid inimesi – igast paigast on midagi õppida ja kaasa haarata.

2014. aastal, kui Astri Grupp pärast pikka hoogu Tallinnasse laienes / Tallinna turule sisenes ja legendaarse Jaama turuhoone ära ostis, võeti koos arhitektidega ette mitmeid inspiratsioonireise.

Omanikud ütlevad, et läbi käidi pooled Euroopa turgudest, et leida kontseptsioon, mis oleks rohkem kui ostu- ja ajaveetmise koht ning täidaks ka ühele õigele turule omast kogukonnakeskuse funktsiooni. Pärast pikki otsinguid võeti Balti Jaama Turu väljatöötamisel aluseks Londoni turud – kokku pandi Camdeni turu sopilisus ja Borough’ turu avarus.

Et uuest turust saaks tõesti toimiv kogukonnakeskus, kaasasid KOKO arhitektid ka kohalikud elanikud, kelle arvamust esindas Telliskivi Selts.

2016. aasta jaanuaris alanud rekonstrueerimine oli paras väljakutse nii projekteerijatele kui ka töö teostajatele. Arvestama pidi muinsuskaitse all olevate ajalooliste paekivist laohoonete eripäradega, kõrge maa-aluse veetaseme ning paljude ootamatustega. Näiteks leiti neli lõhkekeha, mille hulgas oli kaks Esimese maailmasõja aegset lennukipommi. Ühe lõhkekeha tõttu tuli isegi tänav sulgeda ja inimesed piirkonnast evakueerida. Keerukust lisas nõue, et turul ei tohi kauplemine päevakski katkeda. Selleks koliti ajutiselt turuhoone kõrval olevale Depoo alale, millest on tänaseks saanud Balti Jaama Turuga orgaaniliselt seotud toidu- ja meelelahutuskohtade piirkond.

Kui 2017. aastal Balti Jaama Turg avati, täitus see esimesest päevast alates mõnusa turusaginaga. Sinna leidsid tee nii Jaama turu püsikunded kui ka inimesed, kes polnud vanale, ajale jalgu jäänud turule kunagi sattunud. Balti Jaama Turg asub paljude inimeste liikumisteel ja on kujunenud nende igapäevaseks peatus- ja ostukohaks. Sinna ei tulda ainult värsket toidukraami ostma, vaid kohvikute väliterrassidel ja kahel turuväljakul – Hommiku- ja Õhtuväljakul – sõpradega kokku saama ning värskes õhus aega veetma. Turualast on saanud kogukonnakeskus, just nii, nagu omanikud ja arhitektid unistasid.

"Kui sa armastad seda, mida teed, ja sinu loodud mugavad elukeskkonnad inimestele meeldivad, teeb see meelele kõige rohkem head," ütlevad Astri omanikud.

Balti Jaama Turu võtsid soojalt vastu ka arhitektuuriringkonnad – see on nomineeritud mainekale Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri Mies van der Rohe auhinnale ning võitnud mitmeid auhindu Eestis.

Nii nagu areneb linnaruum, uuenevad ja arenevad ettevõtted ning nende meeskonnad. Ka Astri Grupis on noorem põlvkond peale kasvanud ja aja jooksul aina enam vastutust saanud. Omanikeringi on lisandunud asutajate poegi ja tütred ning ka väiksemate üksuste tiimidesse on juurde tulnud terve hulk värskete ja lennukate ideedega noori.

Vanemate olijate sõnul näevad noored asju oma vaatenurgast ja kogevad paljusid teemasid teistmoodi kui nemad. Võtame kasvõi digimaailma, mille kasutajakogemus ja teadmised on nooremal ning vanemal generatsioonil täiesti erinevad.