Riided, mis kaitsevad!
Sõltumata sellest, kas liigud linnatänavatel, metsas või spordiradadel, vajad selleks sobivat riietust. Kuidas aga ära tunda see, mis vastaks just sinu tingimustele?
Riided tagavad meile mugavustunde ja kaitsevad nii vihma, rahe, lume kui ka tuule eest. Et kõik toimiks, peavad rõivad olema rohkemat kui lihtsalt tükk kangast – need peavad endas peitma vajalikke tehnoloogiaid. Õnneks leidub palju tuntud brändide tooteid, mis pakuvad eri tehnoloogiatega valmistatud riideid iga ilma jaoks.
Palju toimivaid tehnoloogiaid
Just riiete valmistamisel kasutatud tehnoloogiate järgi saab eristada spetsialiseeritud varustust odavamatest ja vähem funktsionaalsetest alternatiividest. Samuti eristavad tehnoloogiad tootemarke üksteisest, sest paljud neist loovad oma lahendusi. Samas teevad paljud brändid koostööd erinevate tipptehnoloogiabrändidega, kuna alati pole võimalik või rahaliselt otstarbekas oma tehnoloogiat luua.
Sügis- ja talveriiete hulgas on saadaval lai valik kaupa, millele spetsiaalse töötlusega on loodud erinevates ilmastikutingimustes toimimiseks kõik hüved – ese on ühtlasi nii hingav, veekindel, vett tõrjuv kui ka tuulekindel.
Vee tõrjumise (durable water repellent) tagamiseks töödeldakse kangast väljastpoolt. Veekindluse ja hingavuse annab aga kangale lamineeritud poorne membraan. Poorsus saavutatakse erinevate tehnoloogiate abil, mehaanilise venitamise või keemilise töötlemise tulemusel, kuid näiteks The North Face tuli hiljuti välja ainulaadse Futurelighti membraaniga, mille puhul on kasutusel nanoprinttehnoloogia. Piltlikult öeldes membraan prinditakse kanga siseküljele. Membraani lisamisel on kangas varustatud veekindla tõkkega, milles on imepisikesed augukesed, kust õhk pääseb välja, aga väljastpoolt niiskus sisse ei jõua.
Alati vihma eest kaitstud
Mida rohkem sa vihma ja niiskuse käes viibid, seda veekindlamat riietust vajad. Kanga veekindlust mõõdetakse millimeetrites. Näiteks leiad paljudelt toodetelt märked 2000 – 30 000 mm, mis kirjeldavadki vastava toote veekindluse taset.
Kuid mida täpsemalt tähendab see, kui jope on 5000 mm veekindel? Veekindlust testitakse järgmiselt: kangale pannakse pikk toru ja sinna sisse hakatakse valama vett. Märge 5000 mm tähendab, et torru saab valada 5 m jagu vett, enne kui selle all olev riie hakkab 24 tunni jooksul vett läbi laskma. Seega teoorias tähendaks see otsekui, et selle jopega saad 5000 mm vihma all seista, enne kui see vett läbi hakkab laskma. Praktikas peab siiski arvestama esiteks lisasurvega, mida mingi asi jopele avaldab (nt selja- või käekott), ning teiseks jope pikaajalisel kandmisel/pesemisel tekkinud veekindluse vähenemisega, mis võib vihmakindlust mõjutada. Samas on 5000 mm linnas igapäevaseks kasutuseks kindlasti piisav, kui vihma käes ei viibita tundide kaupa.
Veekindluse näitajad:
0: üldse mitte veekindel;
1–1000 mm: vihma tõrjuv, kuid mitte vihmakindel;
1000–5000 mm: vihmakindel, kuid mitte surve all;
5000 – 20 000 mm: üldiselt veekindel, välja arvatud juhul, kui avaldatakse märgatavalt survet;
20 0000 – 40 000 mm: garanteeritud veekindlus ka pikaajalisel survel ja pinnapealsel sukeldumisel;
40 000+ mm: mittepoorsed materjalid, mis lagunevad enne struktuurselt kui vett läbi lasevad.
Naturaalne või sünteetiline?
Riietele annavad soojust tavalisest paksemad madala tihedusega lisakihid, mis on valmistatud kas naturaalsetest materjalidest (suled, vill) või sünteetilistest analoogidest. Kõrgelt hinnatud on Thermoballi tehnoloogia, kus kasutatakse soojustusmaterjalina Primalofti, mis püüab keha tekitatud sooja õhku õhutaskutesse ja see hoiabki kandjat soojas. Samuti osaleb Primaloft niiskuse reguleerimises: higi imbub aluskihist järgmisesse kihti ja aurustub kiiremini.
Suur pluss on see, et sellisest materjalist esemed annavad sooja ka siis, kui peaksid märjaks saama, sest Primaloft on kerge ja kuivab kiiresti, seevastu suled muutuvad märjaks saadeks raskeks, kleepuvad kokku ja kaotavad võime siduda keha poolt soojendatud õhku, ka nende kuivatamine on aeganõudev. Seega kui veel mõni aeg tagasi tähendas väga soe jope ka paksu ja rasket kehakatet, siis moodsad tehnoloogiad liiguvad järjest rohkem selle poole, et soe jope võib olla ühtlasi kerge ja õhuke.
Soojus tagab mugavuse
Soojuse säilimise eelduseks on kuiv ja ventileeritud keha – märjana ei saa keegi pikalt soojas püsida. Seega on väga oluline, et riietel oleks sobiliku ilmastikukaitsega väliskiht, mis tagaks veekindluse ja kaitse vihma/lörtsi/lume eest. Kui seda kaitset pole, saame märjaks ja külmatunne pole kaugel. Samas peavad riided olema hingavad, et vältida liigset higistamist, sest ka higistades muutub keha niiskeks ega suuda sooja säilitada. Kuna sportides muutub nahk aga paratamatult higiseks, tuleks trenni minnes valida kindlasti ka õige spordipesu, mis keha kuivana hoiab.
Soojus pakub mugavustunnet ja hoiab tervist. Parim ja õigeim soojus saavutatakse kihilise riietumise kombineerimisel mõningase liikumisega, kuna külma ja tuule käes liikumatult paigal seistes on ka kõige tõhusamate insulaatorkihtidega varustatud rõivastes keeruline püsivalt sooja säilitada. Samas, kui on vaja pikalt paigal olla, on äärmiselt oluline kanda parimate tehnoloogiatega õigeid tooteid ja kihte.
Igaühele midagi
Õiget toodet aitavad ära tunda märgistused etiketil, eri brändide puhul on need erinevad. Soojapidavuse puhul kasutab näiteks Nike märgistusi Therma-Fit ja Hyperwarm, Adidas Climawarm ja Climaheat, Salomon AdvancedSkin Warm, Helly Hansen LifaLoft, Lifa Merino, PrimaLoft ja Polartec, The North Face Polartec, Thermoball ja Primaloft.
Ilmastikukaitset ja hingavust märgivad Nike puhul Storm-Fit, Nike Shield; Adidasel Climaproof ja Climastorm; Helly Hansenil HellyTech ja Helox; The North Face’il FutureLight ja DryVent; Salomonil GoreTex, AdvancedSkin Shiled ja Pertex Shield.
