Ajalugu
Turu põnev ja mainimistväärt ajalugu
Balti Jaama Turg asub Kalamaja ja Kelmiküla piiril aadressil Kopli 1 ümberehitatud 19. sajandi lõpust pärit paekivist Verneri laohoonetes.
Tänase Jaama turu kohal avati vahetult enne raudtee ehitust 19. sajandi teises pooles salapärane varjusurnute kodu. Veidrikust tohtrihärra Heinrichsenil oli kinnisidee, et Tallinna tuleb rajada varjusurnute hooldusmaja. Liikus ju tollal Euroopas ringi igasugu verdtarretavaid õudusjutte inimestest, kes surnute pähe maha maetud ja siis hauas meelemärkusele tulnud. Tohtrihärra pärandas oma vara linnale tingimusega, et selle eest rajatakse Kopli surnuaeda viiva tee äärde varjusurmas olevatele inimestele varjupaik, kus neid siis päästa saaks. Sugulased võisid oma lahkunud sinna hoiule viia – ehk ärkab äkki veel surnuist üles. Samas pidi olema eraldi tuba mõne voodiga, kus ülestõusnud võiksid rahus oma tuleviku üle järele mõelda.
Linnavalitsus suhtus testamendi täitmisse väga skeptiliselt ja nii võttis hooldekodu rajamine tervelt kümmekond aastat. 1865. aastal ilmus lõpuks kohalikus ajalehes kuulutus, kus erakordsest võimalusest Nunnavärava taga nr 3 krundil kõigile linnakodanikele teada anti.
Paraku ei ärganud aga surnud üles. Õige pea levis linna peal kuulujutt, et asutuse perenaine ei lase voodeid asjata tühjana seista. Kuna patsiente just väga palju polnud, muutus see võõrastemajaks, kus rändajad öömaja said.
Paar aastat pärast Balti raudtee valmimist müüdi varjukodu hooned oksjonil maha. 1870. aastatel kerkisid sinna kolm paekivist pikka laohoonet, mille juurde viisid ka raudteeharud. 1885. aasta linnaplaanil on need esmakordselt näha.
Balti raudtee lugu algas aga 1862. aastal, mil Eesti esimene raudtee-ehituse projekt esitati kohaliku rüütelkonna initsiatiivil Venemaa rahandusministrile. Taotleti raudteetrassi ehitamist Peterburi-Tallinn-Paldiski. Pärast mitmeid äraütlemisi valitsusametnike poolt lõpuks luba ehituseks siiski saadi.
1870. aastal valminud Balti raudtee peajaamaks oli Balti jaam. Otto Rudolf von Knüpfferi projekteeritud ilus jaamahoone avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Tsaariaegse vaksalihoone paemüürid on suures osas alles 1967. aastal avatud uue jaamahoone sees.
1944. aasta märtsipommitamise ööl hävis laohoonete naabruses suur osa Kotzebue tänava hoonestusest, laod ise aga suuremaid purustusi ei saanud. Nõukogude ajal asusid seal aga linna remondivalitsuse kesklaod.
Koos Balti jaamaga avati 1870. aastal ka Balti Raudtee Peatehased nüüdse Telliskivi loomelinnaku alal. Aastail 1873–1874 laiendati Balti Raudtee Peatehaseid ning ehitati kuuekohaline veduridepoo ja töökoda, mis on tänaseni säilinud peaaegu algsel kujul koos hilisemate juurdeehitustega. Hooned olid kasutusel veduridepoo, vaguniremonditsehhi- ja töökojana kuni 2015. aasta kevadeni, enne, kui seda DEPOO Turuks ümberehitama asuti. 19. sajandil Balti raudtee ehituseks Inglismaalt tellitud raudteerööpad hoiavad senini üleval DEPOO kahe vaguni kohal olevat varikatust.
Balti Jaama Turg avati aga Kopli tänava ääres endiste Verneri laohoonete alal 1. oktoobril 1993. Jaama turust sai kahtlase kuulsusega, kuid kohaliku rahva poolt külastatav paik, omaette märk varakapitalistlikust Eestist.
Turg tänapäeval
Juba 2007. aastal hakati räämas turu asemele plaanima kaubanduskeskust. Vaidlusi tekitas turuhoone kõrgus. Läks siiski veel ligi kümme aastat, kui Kalamaja kiirele arengule jalgu jäänud turg lõpuks uuenduskuuri alustas.
2016. aastal jaanuaris asus Astri Grupp ehitama senise Balti Jaama Turu asemele kaasaegset turuhoonet, säilitades ajaloolistest paehoonetest võimalikult suure osa. Nurgakivi pandi pidulikult sama aasta 16. juunil. Jaama turg leidis samal ajal ajutise peavarju vastavatud DEPOO Turu alal kõrvalkinnistul Telliskivi 62. Uuenenud Balti Jaama Turg avab linnarahvale uksed 19. mail 2017.