Fama nime kannab üks Narva bastionidest.
Bastion Fama (1690. a) oli siseruumidega ärihoov, kus asusid töökojad, sepapajad, hobusetallid, heinaküünid ja vanglaruumid ning mis lammutati kaubatee ehitamiseks Euroopasse. See on ainuke bastion, mida tänapäeval enam näha ei saa. See-eest kasvas nüüd tema jalamile moodne kaubanduskompleks. "Ajaloo taassünd kaubateel" - nii kõlab projekti initsiaatorite deviis.
Euroopa ajaloos tuntakse Narvat kui traditsioonilist rahvusvahelise kaubanduse keskust. Veetee piki Narva jõge rajati juba viikingite ajastul (V-XI saj) ja ta kujutas endast kuulsa, vanavene kroonikas "Varjaagidest kreeklasteni" nimetatud Läänemere ja Vahemere vahelise jõetee haru. Hiljem (XIII saj) kasutati aktiivselt Narvat läbinud Tallinna ja Novgorodi vahelist maismaateed. Sellele teele, jõeületuskoha lähedale, tekkis XIII sajandil kaubandusasula, mis sai 1345. aastal Taani kuningalt Valdemar IV Atterdagilt linnaõigused. Nii tekkis Narva linn.
Keskaegne Narva mängis olulist osa Hansa liidu ja Saksa Ordu egiidi all tegutsenud Balti kaubandussüsteemis. XV sajandi lõpust (peale Novgorodi vabariigi ühendamist Moskvaga) läks aegamööda Narvale üle see ajalooline roll, mida varem mängis Novgorod - vene-euroopa kaubandussidemete vahendaja roll. XVI sajandi teisel poolel, Liivi sõja perioodil hõivas Ivan IV Groznõi oma vägedega Narva ja Narvast sai umbes 20 aastaks Venemaa peamine merekaubanduse sadam Baltikumis. Uus ja kõige olulisem Narva õitseng saabus XVII sajandil, kui Narva kuulus võimsa Rootsi kuningriigi koosseisu. See oli Narva kaubanduse "kuldaeg". Narvat läbisid sel ajal teed, mis sidusid Baltikumi mitte ainult Venemaaga, vaid ka Idamaadega - Pärsia ja Taga-Kaukaasiaga.
Fama Keskus kuulub Astri Gruppi, mis on Eesti suurim kaubanduskeskkondade arendaja. Juba 1991. aastal asutatud Astri Gruppi kuuluvad lisaks Fama Keskusele ülikoolilinna Lõunakeskus, suvituslinna Pärnu Keskus, piirilinna Narva Astri Keskus ning pealinna Balti Jaama Turg koos lähedal asuva DEPOO-ga.